Sünniaasta 2015 on vanuseklass, mille võistkonda meil kuni lõppenud aastani eraldiseivalt ei olnudki ja alanud aastal taas ei ole. Sõna treener Renek Õunapuule, kes jõudis meile läbi Pärnu JK ühinemise.
* * *
Juba ilmunud kokkuvõtted: 2017; 2016
* * *
2025. aasta. Milliste märksõnade kaudu sellele tagasi vaatad?
Mõtlesin sellele. Ta on olnud keeruline. Väga keeruline. Kogemusena väga hea, väga palju õppetunde. Põhimõtteliselt täiesti uus võistkond, kus oli vaja poisse natuke distsiplineerida, lisaks võttis nende mängustiiliga tuttavaks saamine aega. Ei saagi kohe oodata head koostööd ja võite, see kõik võtab aega. Minul harjumine nendega ja neil minuga. Enamus on minu jaoks uued poisid. Palju oli õppida sellest aastast.
2015 on vanus, mida meil klubis enne eraldiseisvalt ei olnud. Tutvusta natuke tausta – mis mängijad seal on ja kus nad oma arengufaasis on.
Natuke eelmise vastuse jätk, et ma olen neid Poseidoni poisse endiselt vähe näinud. Viimasel turniiril me saime neid esimest korda filmida – ma pole veel neid videosid kätte saanud, läheb aega – ja nüüd saame teha korraliku analüüsi, kuidas mängijad liiguvad, mida nad platsil teevad. Igaühel on mingid harjumused, mis kujunevad sisse. Peame need kõik läbi vaatama.
Mis ongi keeruline, on see, et ma pean kogu võistkonda vaatama. Pikemalt grupiga olles juba tead, kes mida teeb, siis on vaja mõni üksik asi üle vaadata. Nüüd tuleb analüüs päris pikk. Kohad, kus on vaja natuke kõrvalt juhendada ja mismoodi platsil käitutakse.
Aga laiem taust: PJK-s oli meil 2015 tiim olemas, Poseidonis oli 14-15 segamini. Panime 2015 kokku, aga kuna ärakukkumine oli ühinemisega suur, jäi lõpuks 2015 vanust alles nii vähe, et järgmisest aastast mängime uuesti 2014 all. Taseme koha pealt … 2015 poistega PJK-s mängisime B-taset, kus saime hästi hakkama. Seal oli häid mängijaid, aga ka neid, kelle jaoks oli see tase kõrge.
Treenerina tulid üle PJK-st täitsa uude ja võõrasse keskkonda. Millised on muljed? Plussid, miinused?
Mulle meeldib see organiseeritus. Kõik on toetavad ja tehakse rohkem asju ära kui PJK-s, kus olid täitsa omapead, pidid ise mõtlema kõikidele turniiridele ja treeningute ülesehitusele. Siin on konkreetselt ette näidatud, mida trennis mis nädalal teha. See mulle kindlasti meeldib. Kõik on väga abivalmid ja iga päev, iga kell olemas.
Miinuspoolelt võiks välja tuua selle, et … klubide ühinemine on muidugi kõigile uus asi, aga kindlasti oleks saanud midagi paremini teha, näiteks koosolekute mõttes. Vahepeal tehti ka selline otsus, et iga grupi juures peaks olema kaks peatreenerit, mis ajas elu üsna keeruliseks. Otsustasime siis treeneritega ise, kes on kes, sest iga treener näeb asju natuke omamoodi ja seal tekkis juba mingeid arusaamatusi. Tekitas ka lastele segadust.
Aga seltskond meeldib. Ülihea, kokkuhoidev. See on äge.
Kui mõelda edasi, siis mida võiks aasta 2026 sellele võistkonnale tuua?
Meil on vaja kindlasti mingit edu saavutada. Tiimi tööle saamine võtab aega. Nüüd me oleme 2014 Must võistkond – natuke võibolla keerulisem treeningute mõttes, kuna seal on mängijaid, kes võiksid olla Sinistes, aga ka mängijaid, kes on lihtsalt harrastajad. Neid omavahel harjutustes ja mängudes kokku panna on ülikeeruline.
Tuleb keeruline aasta, aga teeme põhjalikud analüüsid ja sellest lähtuvalt trennid. Küll me B-taseme välja mängime – meil on seal häid mängijaid ja alati võib ka harrastajast saada väga hea jalgpallur, treeningutel tuleb alati kõigile pakkuda võrdset võimalust.
Tahaksid sa midagi mängijatele, lastevanematele öelda?
Minu põhimõte on, et käitumine peab alati korras olema. Näen ka teiste Poseidoni võistkondade puhul, et käitumine võiks kohati olla parem. Treeneritel oleks vaja kindlad reeglid paika panna. Toon näite platsile tulekust – praegu küll öeldakse, et ära mine, kui seal trenn käib, aga järgmine kord on jälle samamoodi. Võiks olla natuke konkreetsem. Võibolla peaksin ise ka veel mõne reegli juurde panema.
Lastevanematele … ma veel ei tunne neid hästi. Paljusid olen ehk korra näinud, pooled ei käinud näiteks koosolekutelgi. Paluksin neilt natuke kannatust, et saaksime tiimi korralikult mängima, tööle ja omavahel hästi käituma. Ma isegi ei tea täna, kuidas vanemad platsi ääres käituvad, sest pole ühtegi sellist mängu olnud. Aga kindlasti on oluline positiivne suhtumine, olgu kaotus või võit.
Oli olukord, kus ühele poisile ema ei ostnud ühte jalkakaarti, sest ta ei pingutanud piisavalt. Aga …. ma ei tea, kust vanem selle võttis, sest mina nägin, et see poiss pingutas. Tal lihtsalt ei tulnud välja sel päeval. Mõnikord nii on.
Aga selle eest veel last karistada, kui tal on niigi halb tuju, et mäng ei tulnud välja, kaotasid, võibolla treener ka veel ütleb, et oleks võinud midagi paremini teha – ja siis tuleb ema ja ütleb, et jääd ka veel ilma. Kuigi ta on viimane inimene, kes võiks öelda, et pole hullu, kõik on hästi. Vanem peaks jääma positiivseks, tema on see viimane tugipunkt, keda laps usub ja usaldab.
* * *
Ütleme aitäh ka toetajatele: Nurme Turvas, Oskari Veod, Heworitz Technics, SW Energia, Presto bussid, Teamsport.ee, FIFAA, TeamSpirit, FYSIOwell stuudio, Fermid.ee, 7element, Estonian Football Podcast, AV Travel, Pärnu linn, Pärnumaa Spordiliit, Raeküla Vanakooli Keskus ja Eesti Jalgpalli Liit.
Tark mäng, tark klubi!
