Aastalõpujutud jätkuvad 2016 võistkonnaga, keda ootavad treener Janar Lariniga põnevad ja murrangulised aastad. Jätkuks vaid piiritut armastust jalgpalli vastu!
* * *
Juba ilmunud kokkuvõtted: 2017
* * *
Milliste märksõnadega aastat meenutama jääda?
Paneme kasvuaasta. Kasvasime klubina ja gruppidena. Raske isegi öelda, mis lisaks ühinemisele aasta kõige suurem teema oli, aga kasvasime nii mõneski mõttes – koormus kasvas, lapsed kasvasid. Märksa rohkem on nüüd vaja tööd teha, osadele on lisatreeningud juurde tulnud.
Võistkond on selgelt kahte löödud, Sinine ja Must, mis on meile uudne lähenemine. Näeme, kes viitsib pingutada, kes tahab jalgpalluriks saada ja kes tahab lihtsalt jalgpallist rõõmu tunda. Vaikselt on seda juba näha.
Eelmisel aastal ütlesid, et hea töögrupp on. Ootus oli, et mängijad palju panustaksid. Kuidas selles vaates läinud on?
Jään selle juurde kindlaks. On töögrupp. Enamus on nõus panustama, järjepidevalt kohal käima. Kohalkäimise protsent on siin … päris hea. Grupi keskmise mõttes just. Ja jalgpalliväljakul on hästi näha, et panustatakse korralikult ka kodus.
Muidu nagu ikka lastejalgpallis: kohati vaatad, et vau, aga järgmisel hetkel ei tule üldse asjad välja. Samas üldine tase on märgatavalt tõusnud ja hoiame päris head keskmist taset. Väga paljude puhul on näha, eriti võrreldes varasemate aastatega, et mängijad on valmis kodus panustama.
Päris mööda klubide liitumisest ei saa. Milline Pärnu JK-ga liitumise mõju on olnud?
Mis seal salata, tegelikult on ju keeruline olnud. Muutused nõuavad aega lastelt, treeneritelt. See pole nii lihtne olnud kui võibolla kõrvalt tundub. Päris palju muutusi kõigi jaoks. Kui vaikselt hakatakse harjuma, saab minna tavapärasesse rütmi ja vinti juurde keerata, aga kõike arvestades on olnud ka natuke nagu vaheaasta. Üksteisega tutvumise aasta.
2026. Mida ootad?
Panustamist, kohalkäimist. Samamoodi edasi. Või isegi paremini! Loodetavasti tekib osadel täielik jalkafanatism, nad pühenduvad sellele. See on oluline, sest nüüd hakkab kätte jõudma see aeg, kus hakkavad aasta-kahe pärast tekkima mingisugused koondise vaateväljad, igasugused aknad ja uksed avanema, erinevad treeningud. Kui praegu seda huvi ei ole, on raske sellele tasemele jõuda. Töökus võiks säilida, motivatsiooni ja tahet teha võiks olla.
Tuleb raske periood jälle, kui minnakse 6+1 pealt 8+1 peale, koormus tõuseb, rohkem võistluseid, kindlasti ka vanemate rahakotile keeruline. Kõik need asjad mõjutavad, aga loodame, et üleminek on sujuv ja meid jääb piisavalt jalgpalli juurde, et saaksime õiges suunas õige suhtumisega edasi liikuda.
Tahaksid sa midagi mängijatele, lastevanematele öelda?
Rõhutaksin avatud omavahelist suhtlust. Kui see on, siis saame omavahel rääkida asjadest enne, kui need mingiks suuremaks asjaks hargnevad. Mingite asjadega saab juba eos tegeleda, ükskõik mis teemad need siis olla võivad.
Peame arvestama, et lastel võib selles vanuses tulla igasuguseid motivatsiooniprobleeme ja üksteisega hõõrumist, aga jagatud mure on pool muret. Sel aastal on asi pigem hästi toiminud – kui asjadest räägime, siis saame neile rohkem rõhku panna ja teadlikult jälgida, mõnda asja ka ennetada. Suhtlus on oluline, julgus öelda, kui midagi on. Otse, nii nagu on.
* * *
Ütleme aitäh ka toetajatele: Nurme Turvas, Oskari Veod, Heworitz Technics, SW Energia, Presto bussid, Teamsport.ee, FIFAA, TeamSpirit, FYSIOwell stuudio, Fermid.ee, 7element, Estonian Football Podcast, AV Travel, Pärnu linn, Pärnumaa Spordiliit, Raeküla Vanakooli Keskus ja Eesti Jalgpalli Liit.
Tark mäng, tark klubi!
