Nii meie esindus- kui ka duubelvõistkond suutsid olla liigahooaja lõppedes piisavalt kõrgel kohal, et mängida järgmisel aastal aste kõrgemal. Esindus võitis Kolmanda liiga läänetsooni, duubel saavutas tubli teise koha Neljanda liiga lõunatsoonis.
Võtsime osa viiest erinevast võistlussarjast – Kolmanda liiga läänetsoon, Kolmanda liiga liigavõitjate karikas, Väike karikas, Suur karikas ja Eesti-Soome 100+ – ning detsembri lõpus lisandub ka kuues, traditsiooniline Aastalõputurniir. Kõikidest mängudest võitsime 20, viigistasime 5 ja kaotasime 4 korral. Kolmanda liiga läänetsooni võitsime; liigavõitjate karikas jäime teiseks; Väikses karikas langesime endistele koondislastele Retrost; Suures karikas võitsime kaks liigaastet kõrgemal pallivat Raasikut, kuid langesime kolm liigaastet kõrgemal pallivale Rakverele; Eesti-Soome 100+ raames käisime Soomes ja alistasime vastase nii oma mängus kui ka üldarvestuses oli Eesti Soomest edukam.
Küsisime peatreener Martin Kuldmägilt, kuidas tema tänavust hooaega mäletama jääb.
Kuldmägi: “Tänavu olime hooaja eel ilmselt näljasemad kui kunagi varem. Eelmise hooaja pettumustvalmistav koht turniiritabelis, töökas pre-season ning ettevalmistav laager Tšehhis süstisid kogu tiimile kõvasti tuhhi ning nö sportlikku viha, et edukas hooaeg teha. Liigavõit oli meie selgeks eesmärgiks ning tegime aastaringselt selle nimel sihikindlat tööd. Treeningkoormus tõusis võrreldes varasemate aastatega märgatavalt, treeningintensiivsus ning -kvaliteet samuti, lisaks liitusid hooaja eel ning alguses meiega väga korraliku tasemega mängumehed, kes tõstsid meeskonnasisest konkurentsi mänguajale. Kõik mängijad olid motiveeritud, et oktoobri algul ühiselt liigavõit saavutada. Nautisin treenerina kogu seda protsessi ning on väga keeruline hooajast niimoodi üksikult midagi välja tuua. Minu jaoks oli ja on kõige olulisem see, et meeskond koosneks mängijatest, kes tahaks areneda ning tõsta oma latti. Nõuan seda mängijatelt pidevalt ega luba neil oma seniste saavutuste ega tasemega rahule jääda. Tänavu olid tõepoolest kõik mängijaid valmis mugavustsoonist välja tulema, et üheskoos midagi märkimisväärset saavutada. Au ja kiitus kuttidele!”
Kindel on see, et võit Raasiku üle ja võit Kolmanda liiga läänetsoonis tõstis meie aktsiaid. Kindel on ka see, et tahame jätkata võitmist ja arenemist. Kõige kehvemini läks tänavu Väikses karikas, seega võiks olla Väike karikas üks meie põhiprioriteete järgmisel hooajal. Võit Väikses karikas annaks meile võimaluse hea õnne korral pääseda Euroopasse, mis on kindlasti kõikide ambitsioonikate klubide eesmärk.
Kuldmägi: “Tulemused liigas on alati meie peamine eesmärk olnud ning seda ka tänavu. Karikasarjad on pigem hea võimalus ennast liigatabelis kõrgemate võistkondade vastu proovile panna ning näha, kuidas tuleme erinevate vastaste vastu üks-ühele play-off süsteemis toime. Karikamängudes loeb tulemus, mitte see, kuidas tulemus saavutatakse. Raasiku vastu mängisime kaitsvalt ning tegutsesime peamiselt ilma pallita: tulemuseks kindla kaitsemängu ning heade üleminekute abil saavutatud 2:0 võit. Kui me aga niivõrd kaitsva mängupildiga liigas iganädalaselt esineks, olen kindel, et mind vallandataks koheselt. Seega, kuigi me üritame alati lähtuda oma mängust ning suruda vastastele oma mängupilti peale (nagu me tänavu liigas ka tegimegi), on mõnikord, eeskätt just karikasarjas endast tugevamate võistkondade vastu, mõistlikum teistmoodi mängida. Tuleb osata rünnata ja kaitsta ning mis veelgi tähtsam, tuleb teada, millal on õige aeg ründamiseks ja millal kaitsmiseks. Kui need asjad edukalt tasakaalus hoida, on võimalik teha suurepäraseid esitusi ükskõik millise vastase vastu.”
Kõige rohkem võis tänavu näha erinevust selles osas, et suutsime esmakordselt tõeliselt kaasata oma tegemistesse fänniarmee. Mitmed mängijad peavad seda meie edu saladuseks, sest ka võõrsilmängudel oli kodumängu tunne, rääkimata kodumängudest.
Kuldmägi: “See on täiesti ulme, millised fännid meil on! Nende positiivne mõju meeskonnale ja mängule on silmnähtav. Meil oli tänavu mitmeid väga keerulisi ning põhimõttelisi vastasseise, mille suutsime oma kasuks pöörata paljuski seetõttu, et fännidelt saadud toetus andis mängijatele justkui lisaenergiat või -motivatsiooni. Castovanni võõrsilmäng, Raasiku kodumäng, Paide III finaalmäng jpt kohtumised olid emotsionaalselt niivõrd võimsad tänu fännidele ja nende kaasaelamisele. Tuhat tänu meie fännisektorile!”
Pärnu JK Poseidon aastal 2017: Antti Luigemaa, Kristo Laarmann, Andrias Niklus, Siim Mäeots, Romek Kašulin, Sven Saar, Reimo Saal, Marti Mägi, Tarmo Voltein, Kert Pulst, Aron Tanel Niin, Hannes Kivilo, Ott Kangur, Marko Oja, Madis Tammsaar, Artur Klein, Lauri Lilleste, Ülari Tohver, Joonas Einfeldt, Anton Issakov, Taisto Rannamets ja peatreener Martin Kuldmägi.
Poseidoni esindusmeeskonda on võimalik kõigil oma silmaga näha veidi rohkem kui kuu pärast, kui läheme 22. detsembril Tallinna Kalevi spordihalli Aastalõputurniirile.
Tänavune aasta duublile oli esmakordne – sõna otseses mõttes. Kunagi varem ei olnud Poseidonil duubelvõistkonda eksisteerinud, nüüd see loodud sai ja ega jäänudki muud üle, kui anda kuuma! Kui hooaja eel arvas ilmselt nii mõnigi, et ühiste treeninguteta väga erinevate taustaga mängijatest koosnev punt erilist ühtehingamist ei leia, siis liigatabel ja kohati ka mängupilt räägivad teist keelt. Duubelvõistkond tuli hõbedale Neljanda liiga lõunatsoonis; langes Suures karikas Paidele, kes võitis muuhulgas ka näiteks skooriga 2:0 esindust Kolmanda liiga liigavõitjate karikafinaalis; kaotas Väikses karikas Teises liigas paidevale Sauele. Kokku jäi võitude-viikide-kaotuste suhe 13-1-6, mis on ikka väga hea debüüthooaja kohta.
Kuidas jäi tänavuse hooajaga rahule duubelvõistkonna peatreener Nils Grün?
Grün: “Üldjoontes võib rahule jääda. Hooaja alguses oli tunda, et mängijad uskusid võistkonna võimekusse oluliselt vähem kui hooaja lõpus. Kulminatsiooniks võis ilmselt pidada mängu Põlvas, kus kohaliku jalgpalliklubi FC Lootuse alistasime 3:1. Kuna põlvalased asusid sel hetkel tabelis teisel kohal, siis selle mängu võiduga hakkas võistkond ka teistmoodi hingama. Samas, selles mängus oli meil tõsiseid raskusi võistkonna kokkusaamisel. Esindusest tuli nii mõnigi mängija appi. Suurimaks miinuseks sellel hooajal võibki pidada võistkonna kokkusaamist just olulistel mängudel. Mängud, kus oli arusaadav, et oleme vastasest tugevam, ei tekkinud üldjoontes kokkusaamisega raskusi. Ei teagi täna, kas see oli kokkusattumus, et nii oli, või oli ikkagi mängijate ebakindlus sedavõrd suur, et ei tahetud väga seda koormat kanda. Huvitaval kombel suutsime siiski mängida ennast hooaja lõpuks tabelirea teisele kohale. Suutsime just need väga olulised mängud võita. Nii FCP Pärnu, kui ka viimase FC Võruga mängu. Täna tagasi vaadates tundusid need olema kulla hinnaga. Võistkonnas oli sel aastal oma roll noortele mänguaja pakkumisel. Suurim heameel oligi just hooaja lõpus see, et noored hakkasid uskuma oma tegemistesse ja võimetesse. Mängust arusaam oli hooaja alguses natuke konarlik, aga mida mäng edasi, seda rohkem sulasid noored võistkonda ja olid täitsa mehe eest väljast. Plussiks noorte puhul võib pidada seda, et kui nad midagi tegid, siis kaalutletult ja targalt. Üldiselt võib viie palli süsteemis panna võistkonnale sel hooajal hindeks neli pluss.”
Millised on mõtted tulevikuks?
Grün: “Kuna mängime järgmine aasta kolmandas liigas, on seal tase natuke kõrgem. Mängutempo kiirem, aega vähem ja füüsilisem. Loodan mõne noore puhul näha stabiilselt põhikoosseisu mängijat. Kes see olla võiks, on juba nende kuttide enda kätes. See saab ilmselgelt olema neile väga raske ja keeruline ülesanne, aga see peaks olema nende eesmärk. Võistkonna eesmärk on jääda järgmine aasta kolmandasse liigasse püsima, mängida head jalgpalli ja minna väljakule alati sellise suhtumisega, et ma lähen ja võtan selle mängu ära. Tänavu aasta näitasime nii mõnigi kord, et ka tugevate vastaste vastu suudame mängida head jalgpalli.”
Kes võiksid duublist esindusse tõusta?
Grün: “Raske öelda. Ma arvan, et nii mõnigi kaitsemängija näitas hooaja lõpus sellist mängu, et ta võiks täitsa esindusse kuuluda. Ründajatest ja poolkaitsjatest ehk võib-olla üks-kaks mängijat, kes võiksid seal ehk olla, aga täna jääb nende tase selle taha, et nad ei saa kahjuks piisavalt treeningutest ja mängudest osa võtta. Ja nendel kohtadel on ka esinduse tase suhteliselt hea.”
Pärnu JK Poseidon II aastal 2017: Farid Boubadaz, Joosep Jaaniste, Sander Kasela, Mike-Richard Koch, Timo Künnapas, Ivar Lepik, Argo Linnaste, Joonas Mengel (klubi tegevjuht), Romet Mihkels, Ott Nauts, Joosep Orasmäe, Meinhard Pulk, Kaspar Põldemaa, Carl-Richard Saks, Andrus Stimmer, Igor Žukov, Kristian Tammsaar, Raul Toome, Markus-Mikk Vainula, Priit Vallap, Kristjan Õunpuu, Henry Hoolma, Sten Vili, Silver Lulla (esindusmeeskonna mänedžer) ja mängiv peatreener Nils Grün.
Poseidoni duubelvõistkonna teekond jätkub 19. detsembril Aastalõputurniiril.
Tark mäng, tark klubi!
