Eesti meistrivõistlustel riigi 18 parema hulka jõudnud Poseidoni 2010 I võistkond jäi napilt esiliiga ukse taha. Peatreener Martin Kuldmägi näeb seda ausa tagasisidena võimekusele ja väärt väljakutsena võistkonnale.
* * *
2010 võistkonna hooaeg oli pikk. Millised olid selle hooaja märksõnad?
Kümnetel lõppes sellel sügisel teatud periood elust, see oli nende viimane aasta mängida 8+1 jalgpalli. Kui minna natuke kaugemasse minevikku, siis kaks aastat tagasi, kui nende treeneriks sain, siis üks meie eesmärkidest oli 2022 olla kõrgliigakohtade konkurentsis.
Kui võtta nii, et kahe aasta lõikes suutsime eesmärgi täita, siis olid kindlasti väga edukad kaks aastat ja ka see aasta eraldiseisvana. Tõsi, kõrgliigast jäi puudu, jäi vajaka, aga see on sportlikus mõttes hea tagasiside, mitte pettumus või halva emotsiooni tekitaja. Oli pikk aasta – tahtsime, et oleks pikk aasta – ja suutsime täita eesmärgid. Treenerina jään kahe aastaga tehtud tööga ja mängijatega väga rahule.
Oli mõnes mõttes omapärane aasta. Kevadel järjest väärt võidud ja koht Eesti 18 parema hulgas, sügisel aga selles eliitseltskonnas tundus, et ei saa kuidagi stardipakkudelt minema.
Jah, see on see koht, kus muidu kehtib põhimõte “tabel ei valeta”, aga noortejalgpallis vahel ikkagi valetab. Kui vaatame tabelit, siis täpselt nii on ja ma ei vaidle kuidagi vastu. Olen nõus.
Aga olles ise kogu seda teed kõrvalt näinud, ei olnud see nii mustvalge. Sügis, see puudujääk ei olnud emotsionaalses mõttes raske, vaid väga hea õppetund näitamaks nii minule kui ka mängijatele, kus meil on vaja juurde panna, millest tuleb tasemevahe.
Huvitaval kombel tõesti oli meistrivõistlustel raske, aga turniiride mõttes oli viimane aasta-poolteist väga edukas. Olime igal turniiril konkurentsis kõrgetele kohtadele ja see oli isegi meeldiv üllatus. Näiteks Summer Cupil oli meil väga palju väga häid võistkondi vastas, seal selline tulemus ära teha … Ei olnud nii, et on kaks head võistkonda ja kolmandat kohta pakutakse kandikul. Meie tasemel võistkondi oli minimaalselt viis-kuus, nende seast tulemus võtta oli kõva sõna.
Lõpuks meistrivõistluste tabel rääkis ühte, mängupilt teist ja turniiride tulemused kolmandat. Üks võistkond, aga kõik kolm olid erinevad maailmad, kus midagi oli teistmoodi.
Viimasest voorust õnnestus ikkagi ka võit Viimsi üle noppida ja lõpuks ei jäänud see koht kõrgliigas tegelikult väga kaugele. Olles näinud seda tipptaset värskelt – kas treenerina on pigem hea minna liigasse, kus oled ehk isegi kerge soosik, või oleks olnud parem esiliigas kannatada?
Mängijate arengu jaoks on teine liiga täna kindlasti parem, selle koha pealt igal juhul … Minna mängima esiliigat selleks, et mängida esiliigat, ei ole mõtet. Eriti selles vanuses. Me ei olnud selle taseme väärilised ja me ei lähe sinna. Mängime seal, kus väärime ja nüüd on meie asi näidata, et suudame sportlikult esiliigasse jõuda.
See, et me täna seal ei ole, ei näita midagi selle kohta, mis saab aasta, kahe või kolme pärast. Igatepidi saime tagasisidet, et meil on täna puudu, aga teisalt ei ole me väga kaugel ja suund on õige. Mängijatele mingeid etteheiteid ei ole, neil on kvaliteeti. Võib-olla aasta pärast peame selle intervjuu ümber kirjutama.
Võistkond paisub, teisest võistkonnast tulevad mõned mängijad juurde. Kas see on sunnitud käik suuremale väljakule kolimisega või oleme näinud taseme ühtlustumist?
Tase on kindlasti ühtlustunud. Ühes vanuseklassis kahe võistkonnaga mängimine tähendabki seda, et kõik mängijad saavad mänguaega ja kui aasta-kaks tagasi olid tõesti need mängijad, kes täna juurde tulevad, grammi nõrgemad, siis kahe aasta ja pideva mängupraktikaga on nad teinud sammu edasi.
Me ei too mängijaid üles lihtsalt selleks, et mängida meistrivõistlustel. Toome nad selleks, et jõuda esiliigasse, et olla sportlikult paremad. Viisakuse pärast me neid ei too.
On sul 2023. aastaks mängijatele või lapsevanematele mingisugune sõnum?
Lapsevanematele kindlasti suur aitäh selle eest, mis nad on väljaku kõrval võistkonna ja klubi vastu üles näidanud. Toetus, kaasaelamine, abivalmidus probleemide lahendamisel – suur aitäh ja loodan, et see jätkub. Lisakäiku polegi siinkohal vaja, aga nad on kindlasti aidanud meie edule kaasa.
Mängijatele ütlen, et teeme rahulikult tööd ja kõik asjad juhtuvad elus siis, kui on õige aeg. Me jõuame sinna, kuhu me tahame jõuda siis, kui me sinna jõuame. Kõik on hästi.
* * *
* * *
Ütleme aitäh ka toetajatele: Kodu Kuubis, Põhuplaat.ee, Oskari Veod, Hevo Tehnika, Presto bussid, Teamsport.ee, FIFAA, Fermid.ee, Nord Homes, 7element, Saku Läte, Estonian Football Podcast, AV Travel, Pärnu linn, Pärnumaa Spordiliit, Raeküla Vanakooli Keskus ja Eesti Jalgpalli Liit.
Tark mäng, tark klubi!
