2012 | Kõik algab iseendast

Treener Janar Larinit vaevab 2012 aastakäigu juures mure – paremaks saab treeningutel, aga treeningutel käiakse kaootiliselt.

* * *

Juba ilmunud hooaja kokkuvõtted: 2014/15

* * *

Milliste tulemuste ja märksõnade läbi 2023. aastat meenutama jääd?
Ausalt öeldes on aastaga nii palju juhtunud, et … Natuke kordub muster: alguses on kõik ligadi-logadi, suvel läheb paremaks, kui kõik trenni jõuavad, ja lõpp on jälle selline ligadi-logadi. Suvi oli meil hea, kõik käisid ilusti kohal. Kooli ajal ei käi. Raske mõista. 25 on nimekirjas, aasta lõpus käis keskmiselt trennis … 12, äkki. See on iga-aastane probleem. Kes trenni ei tee, paremaks ei saa. Kõik on enda kätes.

Sel aastal läksite väljakul üle 8+1 peale. Kuidas see protsess ja kohanemine sujus?
See läks tegelikult päris hästi, sest hakkasime väga varakult nii mängima. Väga varakult. Kes käivad rohkem kohal, saavad kenasti aru. Kes ei käi, neil on väga raske. Otsene seos sellega, palju trennides käiakse. Muidugi mingid haigused liiguvad ringi, aga kunagi ei tea, miks puudutakse. Hästi palju on ka koolide poolt üritusi, mis nõuavad aega.

Mida vähem on väljakul mängijaid, seda rohkem on fookuses individuaalne areng. Kas nüüd tuleb juba keskenduda võistkondlikule arengule?
Pigem mitte. Võistkondlik areng tuleb ikkagi läbi individuaalse. Nüüd saavad suurema tähelepanu grupid. Kolme, nelja inimese koostöö. See aeg on käes, nii ta loogiliselt edasi läheb. Oleme “mina ja minu sõbrad” faasis. Päris võistkondlikuks läheb asi alles siis, kui lähenetakse juba täiskasvanute jalgpallile.

Kas sellest aastast on keegi ka välja tuua, kes oleks teinud tubli sammu edasi?
Tahaks, et oleks, aga ausalt öeldes ei ole tõesti kedagi. Ei ole ka kedagi, kes kõik trennid oleks kohal käinud. Ei saa nii kedagi esile tõsta.

Oleks lastele, lastevanematele mingi sõnum, lisaks sellele, et rohkem trenni?
Lapsed peavad üleüldiselt tegema rohkem. Olen hästi palju sel aastal kuulnud, et keelatakse. Ei tohi seda või teist teha. Halb ilm, ei tohi minna trenni. Hästi palju on sellist suhtumist, läheb natuke ninnu-nännutamiseks. Haiguseid ja asju ei saa karta. Tervis ei saagi kunagi hea olla, kui kõike karta.

Muud põhimõtted on samaks jäänud. Lastevanemad võiksid rohkem usaldada ja ka kodus uurida, kuidas lastel läheb. Kas kõik on hästi? Meeldib? Ei meeldi? Lapsed on väga mugavad. Lugesin äsja raamatut “Õnnelik spordilaps“, väga hea lugemine. See näitab neid telgitaguseid. Räägivad inimesed, kes on ise spordiga seotud, aga ka lastevanemad. Mingid asjad tuuakse päris hästi esile. Soovitan kõigile, kes selle teemaga kokku puutuvad.

* * *

Ütleme aitäh ka toetajatele: Kodu Kuubis, Põhuplaat.ee, Oskari Veod, Hevo Tehnika, SW Energia, Presto bussid, Teamsport.ee, FIFAA, FYSIOwell stuudio, Fermid.ee, 7element, Saku Läte, Estonian Football Podcast, AV Travel, Pärnu linn, Pärnumaa Spordiliit, Raeküla Vanakooli Keskus ja Eesti Jalgpalli Liit.

Tark mäng, tark klubi!

Arhiiv

Kategooriad