Poseidoni 2014/15 võistkond jätkas 2023. aastal Joonas Einfeldti ja Marko Oja juhendamisel loogilist arengut. Treener Joonasega rääkisime võitmise tähtsusest ja teadlikkusest.
* * *
Milliste tulemuste ja märksõnadega selle võistkonna aastat meenutama jääd?
Tulemusi on sellel võistkonnal päris palju läbi aasta, raske on isegi meenutada. Kohti esikolmikus oli, jah, kuigi teistpidi aasta kõige ägedam turniir oli ilmselt Summer Cup, kus viimaseks jäime – aga A-tasemel. Seal oli väljakutse võrreldes teiste turniiridega palju-palju suurem.
Märksõnana ütleksin individuaalne areng. Oleme viimasel paaril kuul lõpuks saanud hakata tegelema võistkondlike teemadega, sest mängijad on individuaalselt piisavalt võimekad.
Juba eelmisel aastal juhtisid tähelepanu, et selles võistkonnas on mängijatele tulemus väga oluline. Samas ei ole selles vanuses tulemus A ja O. Kuidas leida tasakaalu treeneri ja mängijate soovide vahel?
Ühest küljest on loogiline, et mängijad peavad tahtma absoluutselt alati võita, see käib mängijaks olemise juurde. Treeneri perspektiiv on tõesti natuke teine. Kui karikas tuleb, on tore, aga peamine on mingeid eesmärke täita. Selle kommunikeerimisega oleme tegelenud ka lastevanematele. Proovisime väga-väga selgeks teha, mis on treenerite eesmärgid. Et nemad oleksid meiega samas paadis ja kinnistaksid mängijatele seda, mis on meie nägemus.
Rääkisime väga avatud kaartidega sellest, kuidas jalgpallimaailm toimib. Et me ei taha minna turniirile karika järgi selleks, et laps oleks rahul. Meie vaade on kaugemale ja tahtsime, et lastevanemad sellest samamoodi aru saaksid. Lapsed ise lähevad niikuinii alati võitma. Nii see peabki olema mängijate puhul, kes tahavad kuskile jõuda. Me kindlasti ei tohi seda isu vähendada, aga peame suunama nii treenerite kui ka lastevanemate teadlikkust.
Esimest aastat mängiti ametlikult 6+1 formaadis ja suuremal väljakul. Millised olid selle ülemineku väljakutsed?
Iga selline kolimine on väljakutse, aga mingil määral tingib seda meie enda mängumudel. Neil, kes mängivad kolm-kolme ehk kolme kaitsja ja kolme ründajaga, on kindlasti lihtsam. Kuna meie kasutame poolkaitsjat ja 2-3-1 asetust, siis seda toimima saada … Läheb aega, et keskmine mängija saaks palli ja ka aru, mis tema ümber üldse toimub.
Kui aasta teises pooles tundsime, et individuaalselt ollakse valmis, siis B-tasandil, B tipus, võibolla ka A-taseme lõpus suudame nüüd juba enda mudelit ellu viia. Järgmisel aastal välismaale minnes saab kindlasti olema väga-väga raske, aga Eesti mõistes oleme juba päris tublid.
Mainisid individuaalset arengut, mis selles vanuses toimub kindlasti kõigi jaoks. Kas keegi mängijatest tegi silmapaistva hüppe oskustelt või hoopis suhtumiselt?
Tõesti, kõik on arenenud ja palju. Aga kaks mängijat võiksin tuua välja, Sebastien Atsi ja Derek Pärnoja. Mõlemad on mänguliselt meeletult juurde pannud, aga seda suuresti selle pealt, et neil on tekkinud mingisugune teadlikkus – mida nad teevad, miks nad teevad. Motivatsioon. Nad pole kindlasti ainukesed, aga nende puhul oskan seda välja tuua.
Aga siin on ka õige öelda, et võin ju nemad välja tuua, aga viimati Haapsalus käies olid mõlemad haiged ja puudu – reaalselt, olles aus, mängupilt ei muutunud. See on kompliment kogu võistkonnale.
Sooviksid lõpetuseks edastada mängijatele või lastevanematele mingisuguse sõnumi?
Lastevanematega on lihtne. Kui nad järgivad sõnumeid, millest koosolekul rääkisime, on kõik juba suurepärane ja lähiaastatel pole vaja selles plaanis midagi muuta.
* * *
Ütleme aitäh ka toetajatele: Kodu Kuubis, Põhuplaat.ee, Oskari Veod, Hevo Tehnika, SW Energia, Presto bussid, Teamsport.ee, FIFAA, FYSIOwell stuudio, Fermid.ee, 7element, Saku Läte, Estonian Football Podcast, AV Travel, Pärnu linn, Pärnumaa Spordiliit, Raeküla Vanakooli Keskus ja Eesti Jalgpalli Liit.
Tark mäng, tark klubi!
