Neljapäevane turniir jäi sisuliselt ühe mängu pikkuseks. Kuna esimese mängu kaotasime ja meid alistanud Hell Hunt suutis oma teise vastase samuti alistada enne meie teise mängu algust, oli turniiri võistluse pool sellega läbi. Kuigi matemaatiline võimalus edasipääsu püüda puudus, proovisid mängumehed siiski pea püsti lõpuni minna.
Hella Hundi puhul oli tegu sümpaatse vastasega, kes tuli tänavu IV liiga põhjatsooni teisele kohale. Teadsime enne mängu, et tuleb põnev lahing. Antud turniiril treenerikohustusi täitnud Silver Lulla jagas võistkonna väljakumängijad kaheks enam-vähem võrdse tasemega viisikuks, mõlemad said võrdselt mänguaega turniiri vältel. Väravas tegi kaasa kõik mänguminutid Nils Grün.
Taavi Tamm – Aron Tanel Niin;
Ott Kangur;
Kert Pulst – Kaspar Vihmaru
2. viisik
Silver Lulla – Carl-Richard Saks;
Andrias Niklus;
Ivar Lepik – Egon Norden
Niisiis mängisid meie lõppenud hooaja mängijate poolt valitud parimast üheteistkümnest kaasa kolm – Grün, Niin ja Kangur. Uutest mängijatest oli kohal Andrias Niklus, kes esindas meid ka varasematel Nirvaana aastatel, nautis keskkonnavahetust Tallinna Ülikooli ridades ja naaseb möödunud hooaja II liiga põhja-ida tsooni võitjana Poseidoni ridadesse tulevaks hooajaks. Mängu kulg viitas samuti meie domineerimisele, läksime nii 1:0 kui ka 2:1 mängu juhtima, aga lõpuks suutsime ikkagi 2 lihtsat väravat lasta, tänu millele vastasvõistkonna mängija Rasmus Raidla sai kirja kübaratriki. Meie väravate eest kandis hoolt Kangur, millest ühele tegi ilusa eeltöö Niin.
Head või väga head võimalused jätsid löömata vähemalt pooled mängumehed, mõni mitugi. Korduvalt oli Hellal Hundil ka õnne ja latt ning postid olid nende poolel. Pärast mängu olime selgelt löödud, aga teadsime, et meil on veel võimalus alagrupp võita ja edasi minna, tuleb vaid loota vastase komistamistele. Kuna teise vooru mängudes oli Hella Hundi mäng Piraaja võistkonnaga vahetult enne meie mängu ning selle võitsid Hella Hundi pallurid, siis meie edasipääsulootus ka kadus. Jäi üle vaid kaks mängu ära mängida, millest loota natukenegi lohutust saada ja peamise eesmärgina vigastusi vältida.
Kuna olime just enne väljakule minekut teada saanud uudise, et sellest mängust meil midagi enam ei sõltu, oli mängu esimene pool väga uimane ja pingevaba, midagi erilist väljakul ei toimunud. Teisel poolel saime värava Tamme abiga ära löödud, mis küll erilist rõõmu ei toonud. Viimased kolm minutit mängis väljakul taas teine viisik, kes suutis taas võidu käest mängida ja lõpetasime 1:2 kaotusega. Juhtub, teisel vahetusel oli kokkumängu ka selgelt vähem kui esimesel.
Selles mängus oli meil väike kohustus lihtsalt kas või viigipunkt saada, sest mängupildi ja võimaluste järgi alagrupi favoriidina punktita jääda oleks ikka ülimalt piinlik olnud. Mängu algus aga näitas, et täpselt nii võibki minna. Esimese värava lasime paari-kolme sekundiga, teinegi tuli kohe suhteliselt kiiresti. Siis võtsime end kokku ja hakkasime ründama, ühe Tamme hea eeltöö lükkas Niin ka tühja väravasse ja olime mängus tagasi. Peagi jõudsime ka viigiseisu, kuna Piraaja otsustas lihtsalt tõuklemiste, sõimu ja jõhkrate vigade abil oma eduseisu hoidma hakata. Üks selline intsident leidis aset ka karistusalas, kui üks Piraaja mängijatest otsustas lihtsalt mänguvälises olukorras Niine pikali lükata. Kuigi kukkumine võis olla kerge, siis tõuge oli ilmselge ja sellises olukorras penalti oleks igal juhul järgnenud, kukkumist ei saa ka ette heita. Tulemuseks Tamme realiseeritud penalti ja 2:2 viik.
Pärast väravat ja ka pärast mängu olid Piraaja mängijad selgelt närvis, otsisid konflikte kõigi meestega, ka nendega, kes polnud absoluutselt kuidagi nende pahameelt ära teeninud. Eks tuli see sõim ära kannatada ja tõuklejad eemale tõugata ning leppida turniirilt saadud ühe punktiga. Ainukese positiivse emotsioonina jäigi päevast üles pooleldi edukas comeback viimasest mängust.
Edasi hakkame valmistuma uueks hooajaks. Jõulude ajal teeme esimesed kogunemised ja alustame vormi kogumisega, kindlasti tuleb ka arvukalt kontrollkohtumisi. Uuel hooajal ja selleks valmistumisel on tulemas palju uut, millelt hakkame tasapisi ka saladusloori eest võtma. Kindlasti loodame uuel hooajal näha staadionil rohkem Poseidoni poolehoidjaid, mille nimel hakkame samuti tööd tegema ja parandame oma pakutavat kvaliteeti mitmel rindel.
Tark mäng, tark klubi.
