Esindusvõistkond jätkab hooaega täiseduga, nüüdseks on võetud kahest mängust kaks võitu. Tõsi, hoopis teistsuguse raskustasemega mängudest.
Kuigi meid krooniti eelmisel hooajal oma tsooni võitjateks ning olime just Vaprusest napilt üle, siis pühapäevane lahing tõotas tulla palju tugevatasemelisem ja keerulisem mõlema tiimi jaoks kui möödunud hooaja omavahelised madistamised. Vapruse noor võistkond on vanemaks saanud ja talvega selge arenguhüppe teinud, meie oleme oma ridu täiendanud väärt mängumeestega ja loomulikult jätkanud süsteemse ning mõtestatud tööga. Tulemuseks oligi tõeline põnevuslahing, mis tõi staadioni tribüünidele sajapealise kaasaelajaskonna. Justnimelt kaasaelajaskonna, mida tavaliselt Eesti madalamate liigade mängudes ei näe. Oli täiesti olemas fännimuusika, isegi esimesed laulujupid, trummid ja kõik selle juurde kuuluv. Võimas värk!
Esimest poolaega alustas paremini Vapruse võistkond, kuid just Poseidon oli esimene, kes avas mängu väravaarve, kui hea läbisöödu realiseeris tänavuse hooaja suurim komeet ja väravakütt Ülari Tohver. Seepeale vastane jätkas kerget domineerimist, kuid meid aitas Vapruse noormängija kehv närvikava, mistõttu saime jätkata mängu lõpuni ülekaalus mängimist. See oli kindlasti üks mängu võtmehetki ning võib öelda, et teadlikult veidi provotseeritud. Noorte meeste võimsa füüsise vastu tuleb lihtsalt teinekord kavaluse ja hingestatud võitlusega astuda – tõestas seda Atletico Madrid Barcelona vastu ja tõestasime ka meie. Esimesel poolajal jõudis veel Vaprus ka viigistada, värav kanti tõenäoliselt nurgalöögijärgses olukorras viimasena õnnetult palli puutunud Lauri Lilleste omaväravana protokolli. Reaalne situatsioon oli see, et kuigi mängulistest olukordadest suutsime väga hästi Vaprust takistada ja mitte neil jõuda väga headele löögipositsioonidele, siis ühel hetkel esimesel poolajal said nad kolm-neli nurgalööki järjest, millest ühe suutsid ka pärast segadust väravaesisel väravaks vormistada. Esimese poolaja lõpus mängutempo veidi vaibus ja saime mängu rohkem oma kontrolli alla.
Poolajapausil pidasime plaani, kuidas lõpuni edukalt vastu panna ja kerge jalgpallijumala või merejumal-Poseidoni abiga saime ka sellega hakkama, lisaks tegime veel korra skoori ning jätsime võidu koju. Enamus teisest poolajast oli pall Vapruse valduses, kuid meie hea kaitsetöö ei lubanud neil häid momente tekitada. Ütluse „parim kaitse on rünnak“ kohaselt proovisime ka mõned kiired kontrarünnakud teha, millest üks õnnestus. Väravavahiga üks-ühele pääsenud Joonas Einfeldt tõmmati karistusalas maha ja tulemuseks penalti, mille realiseeris ta ülikindlalt ise. Lisaks oli teisel poolajal kaks inetumat intsidenti, milles ühes jäi kaotajapooleks meie kaitsemängija Kert Pulst, kes toimetati mängult otsa Pärnu Haiglasse ning õmmeldi kinni katkine kulm, kus ilutseb nüüd kaheksa õmblust. Teine olukord oli ilmselge ohtlik olukord, mille eest ainult Howard Webb De Jongile punast ei annaks, aga sama arvas ka meie mängu peakohtunik Triinu Laos. Mängu päris lõpus oli meil veel paar varianti skoori suurendada, korra päästis meid ka väravavaht Taavi Tamm supertõrjega.
Mängu kangelaseks tõusnud Einfeldt mängust: „Suurepärase emotsiooniga mäng! Kohtusid kaks võistkonda, kes mõlemad andsid endast absoluutse maksimumi. Vastasele ei kingitud ühtegi sentimeetrit ja võitlust oli kõvasti. Mäng ei olnud kõige kvaliteetsemate killast, aga selle põhjus oligi pidevas vastase survestamises. Iga meie mängija andis endast kõik, mistõttu suutsime mängu meile positiivses suunas kallutada. Suur roll oli seekord ka fännidel, keda oli väga palju ja kes tegid ka päris kõva lärmi! See andis mängule veelgi rohkem emotsiooni ja mängijatele energiat juurde. Seega tänud kõigile toetajatele ja võistkonnakaaslastele! Samuti kiitus Vaprusele tubli mängu eest, ka vähemuses mängides!“
Ja peatreener Martin Kuldmägi oli samuti eufoorias: „Mäng Vaprusega kujunes tõeliseks derby-thrilleriks, nagu eelnevalt arvata võis. Võitlus väljakul, möll tribüünidel – staadionil valitses eriline atmosfäär, mis ei unune kellelgi vast niipea. Kohtumine oli meie jaoks väga raske ning mängijad pidid väljakul palju kannatama ja musta tööd tegema, sest Vapruse noored poisid surusid meid isuga. Meie mängijate võimekus sellele kõigele vastu pidada oli aga kiiduväärt, sest kutid andsid endast absoluutselt kõik ning tahtsid seda võitu meeletult. Selliseid lahinguid võita on äärmiselt magus ning motiveeriv ja loodan väga, et samasuguse tahtmise, energia ning tuhhiga lähme vastu igale järgnevale kohtumisele. Suur tänu ka kõikile poolehoidjatele, kes tee staadionile leidsid, sest nende toetus oli meie jaoks väga oluline ja vajalik!“
Poseidon (4-3-3): Tamm; Mägi, Pulst, Saar, Niklus; Niin, Kangur, Oja; Einfeldt, Lilleste, Tohver
Pingil: Stimmer, Voltein, Põldemaa, Laarmann, Grün, Klein, Vili
Mängu kokkuvõte videona:
Tark mäng, tark klubi!
