Pärnu JK Poseidoni esindusmeeskond võitis tänavu IV liiga lääne tsooni, pidades meistrivõistluste raames kokku 18 kohtumist: 13 võideti, 1 mängiti viiki ning 4 kaotati. Palusime põhjaliku intervjuu vormis võistkonna peatreeneril Martin Kuldmägil ning mänedžeril Silver Lullal hooaeg 2015 kokku võtta ning heita pilku ka järgmisele aastale.
Martin ja Silver, palju õnne teile ja kogu klubile! Suutsite raske töö tulemusel võita IV liiga lääne tsooni. Kas jäite hooajaga ning saavutatuga rahule?
Martin: Aitäh õnnesoovide eest! Usun, et põhjust rahuloluks on küll. Hooaja eel püstitatud eesmärgid said suures osas täidetud, mistõttu tuleb mängijaid kiita tubli töö eest kogu aasta vältel.
Silver: Aitäh! Möödunud hooaeg valmistas palju positiivseid emotsioone. Mina olen 2015. aastaga 100% rahul! Usun, et edukas hooaeg motiveerib ja innustab tervet klubi järgmisel hooajal veel enam pingutama.
Millised olid hooajaeelsed eesmärgid ning mis mõtetega aastat alustasite?
Martin: Konkreetselt kontrollitavaid ja mõõdetavaid eesmärke oli kolm: tagada järgmiseks hooajaks koht III liigasse, võita IV liiga lääne tsoon ning tõsta pea kohale ka IV liiga Liigavõitjate karikas. Nendest kolmest suutsime kaks edukalt täita, ainult viimane trofee jäi puudu. Eks muidugi natuke kripeldama jäi, et Liigavõitjate turniiril edukamalt ei läinud, kuid samas oli meie poolfinaali vastane FC Tarvastu üsna tugev, alistades meid 3:2 ning võites seejärel juba finaali 5:1 FC Eston Villa vastu. Sestap põhjust väga põdeda vast polegi, kaotasime ikkagi hilisemale võitjale. Samas oli hooajaeelne eesmärk – vaat et kõige tähtsam eesmärk lausa – kindla mängupildi juurutamine. Üritasime panna meie võistkonda mängima ründavat jalgpalli, kontrollides mängukäiku ning dikteerides tempot. Klubi mängufilosoofia, millest lähtuvad nii noortevõistkonnad kui esindusmeeskond, soosib atraktiivset jalgpalli ning seda just Hollandi koolkonna ja nö totaalse jalgpalli eeskujul. Usun, et kuigi arenemisruumi jätkub aegade lõpuni, mängisid poisid hooaja lõikes üsna hästi ning suutsid üldiselt mänguplaani ellu viia. Järgmisel aastal tuleb aga kindlasti suur samm edasi astuda.
Silver: Mina ootasin hooajast edasipääsu III liigasse. Selle saavutasime, kuid süües kasvas isu. Tahtsime olla ka oma tsooni parimad. Ka see õnnestus. I-le jäi punkt panemata – tervet IV liigat me paraku võita ei suutnud. Sellest ka teatav pettumus pärast hooaja lõppu, kuid hooajaeelsed eesmärgid said täielikult täidetud. Mina nii heast hooajast ei julgenud unistada.
Mis oli sel hooajal hästi ning mis halvasti?
Martin: Liigavõitjate karikas jäi ikkagi saavutamata, sellest on natuke kahju. Lisaks oli/on murekohaks ka üsna suur sisselastud väravate arv – probleem, mis peab leidma järgmiseks aastaks lahenduse. Samuti jättis aeg-ajalt soovida ka treeningprotsess, kui kohati oli väga vähe mängijaid treeningul ning seetõttu tuli treeninggraafik pidevalt ümber teha. Samas aga tuleb arvestada, et meie meeskond koosneb eranditult amatööridest, kellest enamus õpivad ülikoolis või töötavad väljaspool Pärnut, mistõttu ei saagi eeldada, et kõik mängijad alati osaleda saavad. Positiivse poole pealt tuleb kindlasti välja tuua meie ründemängu, mis tänavu tõesti resultatiivne oli. Oli ka rõõm näha, kuidas meie ühtne meeskond kasvas veelgi ühtlasemaks, sest terve hooaja vältel arenes võistkonnavaim, mis peegeldus ka mängupildis – üksteist usaldati, aidati, julgustati. Treenerina olen aga väga rahul sellega, kuidas mängijad pidasid vastu nö vaimsele survele – kogu aasta oli mängijate jaoks kindlasti professionaalsem kui kunagi varem. Viisime treeningute kvaliteedi hoopis uuele ja kõrgemale tasemele, nõudsime mängijatelt üha suuremat vastutust, tõstsime pidevalt ja järsult mängijaid nende mugavustsoonidest välja, asetades neid probleemide ette, mida nad iseseisvalt lahendama pidid. Poisid tulid uue olukorraga üsna hästi toime, mistõttu ootan neilt järgmisel aastal kindlasti veelgi professionaasemat suhtumist.
Silver: Mis läks hästi? Lõppkoht liigatabelis, võistkonna komplekteerimine, tugeva tiimivaimu hoidmine, meeskondlik areng mängupildis, proffessionaalse suhtumise kasv klubis, korraldatud treeningute kvaliteedi kasv. Positiivse poole peale liigitaks ka asjaolu, et meeskonna kokkusaamine ei olnud probleem. Kui mõni põhimees oli puudu, oli pingilt korralik asendus võtta. Mängisime terve hooaja ühtselt tugeva meeskonnaga. Mis läks halvasti? IV liiga üldvõit jäi saavutamata, mõningased finantsilised probleemid, paari suve alguses meeskonnast eemaldatud/lahkunud mängija mürgitav suhtumine hooaja alguses, kesine osavõtuprotsent treeningutest. Usun, et tuleval hooajal saame ka neid probleeme leevandada või sootuks kaotada. Isiklikus plaanis oleksin lootnud saada rohkem mänguaega ning lüüa rohkem väravaid.
Kas tooksite kedagi ka individuaalselt esile või vastaksite, nagu heale traditsioonile kohane, et kogu meeskond oli ühtlaselt tugev?
Martin: Eks muidugi tule tõdeda, et võistkond oli ja on üsna ühtlane ja kokkuhoidev. Samas on ka meil kindlad liidrid, kelle poole teised mängijad erilise austusega vaatavad või ilma kelleta väljakul raskeks läheks. Pole midagi salata: sel hooajal oli suurepärases hoos meie ründaja Lauri Lilleste, kes valiti ka meeskonnasiseselt hooaja parimaks mängijaks. Tema mäng oli tänavu tõesti eeskujuks kõigile: ründes resultatiivne, kaitses agressiivne. Lauri püsis tänavu ka vaimselt väga heas vormis, olles aastaringselt liider nii väljakul kui selle kõrval. Lisaks andsid väga korraliku panuse ka poolkaitsjad Aron Niin ja Ott Kangur, kes on kohati väga oskuslikud kunstnikud ja dirigendid jalgpalliväljakul. Terav ääreründaja Joonas Einfeldt aitas meid samuti oma väravate ja plahvatuslike spurtidega, mille vastu vastastel rohtu polnud. Kaitsefaasis tegi kõige kindlama hooaja ehk Kristo Laarmann, kes kaitseliini ees mängides väga palju julgestust ja stabiilsust pakkus. Üldiselt aga tõepoolest, meeskond oli ühtlaselt heal tasemel ning nõrgad lülid puudusid.
Silver: Negatiivses mõttes saaks esile tuua ainult paar üksikut mängumeest, seega toon eriti positiivselt esinenud mehed hea meelega välja! Alustaks kohe peatreeneriga, kes tänavusel hooajal näitas minu hinnangul hoopis küpsemat suhtumist meeste amatöörvõistkonda. Kui ootused vastavad rohkem reaalsusele, siis on treeneril kindlasti ka lihtsam töötada. Mängijatest tooksin esile Lauri ja Joonase, kes olid rünnakul meie meeskonna A ja O. Keskväljalt tooksin esile põhituumiku – Ott K, Aron ja Kristo, kes kõik mängisid oma kaasmängijad suhteliselt kindlalt pingile. Kaitseliin oli ühtlane, sealt on keerulisem kedagi esile tuua. Tunnustada sooviksin ka meie väravavaht Nilsi, kes hooaja keskel väga raskesse olukorda pandi. Sai ju mees hooaja alguses võistkonda registreeritud kui väljakumängija, kuid hooaja käigus ei jäänud meil muud üle, kui usaldada meest väravas – tõeline üllatuspomm!
Kas hooaja käigus oli ka teatuid mänge või muid seiku, mis eredalt meelde jäid?
Martin: Kahtlemata. Eks igas mängus juhtus üht-teist intrigeerivat, kuid mõned kohtumised kujunesid tõepoolest kuidagi eriliseks. Derby-mängud linnarivaali Pärnu JK Vaprusega olid vast need kõige tulisemad, kus väljakul leidis aset kõva vastasseis ning pinged olid üleval juba enne kohtuniku avavilet. Esimese mängu suutsime 3:2 võita, teises tegime võitlusliku 0:0 viigi. Kuigi emotsionaalselt oli 3:2 võidumäng ehk rohkem meeliülevdav, sest suutsime kohtumise tänu Silveri viimasel minutil löödud väravale enda kasuks kallutada, siis 0:0 viigimäng oli mänguliselt kõrgematasemelisem. Samuti olid väga head mängud Tallinna Jalgpalliseltsiga (3:1 võit võõrsil) ning SK Trummiga (5:3 võit kodus), sest neis kohtumistes mängisime väga atraktiivset jalgpalli.
Silver: Isiklikus plaanis jääb elu lõpuni kahtlemata meelde suve keskel Vaprusele lisaminutitel peaga löödud 3:2 võiduvärav. Kui vaadata ka tabelisse, siis edastasime Vaprust vaid ühe punktiga! Seega on mul raske uskuda, et kunagi tulevikus peaksin veelgi tähtsama värava lööma. Samas – uskuma ja lootma peab, kui saan oma mängijakarjääri lõpus mõne muu värava sellest veel kõrgemale tõsta, siis saan saavutatuga väga rahul olla! Kindlasti tahaksin välja tuua ka 0:0 viigimängu Vaprusega, milles saadud tulemus kindlustas meie jaoks tiitli. Need momendid olid tänavuse hooaja kõige emotsionaalsemad. Häid mänge ja seiku oli teisigi, kuid Pärnu derbid Vapruse vastu jäävad 2015. aastat veel kauaks meenutama.
Lisaks meistrivõistlustele osaleti ka suures ja väikeses karikasarjas, kus aga erilist edu ei saavutatud. Mille taha sealne ebaedu võis jääda?
Martin: Suures karikasarjas alistasime kõigepealt Rumori Calcio, kuid seejärel saime tõepoolest kindla kaotuse Tartu FC Santoselt. Too mäng oli väga hea kogemus, hoolimata tõsiasjast, et Esiliiga A võistkond meid konkreetselt nö paika pani, sest saime mõõtu võtta meeskonnaga, kel on suured ambitsioonid ning kelle tase on Eesti mõistes ikka väga kõva. Värav jäi küll löömata, aga momente oli, mistõttu päris häbisse siiski ei jäänud. Väikese karika kohtumine II liiga võistkonnaga FC Türiga oli meie jaoks väga ebaõnnestunud – jäime kiirelt kaotusseisu ega suutnudki sellest toibuda. Lisaks kaotasime selles mängus ka mõne mängija kontaktvigastuse tõttu. Järgmisel aastal sooviks kindlasti karikasarjades märksa edukamalt tegutseda.
Silver: Meie meeskonna teekonna karikavõistlustel on alati lõpetanud kas Premium Liiga või Esiliiga A klubi. Vaid seda fakti vaadates võime olla uhked – nendele meeskondadele (2013 – FC Kuressaare, 2014 – Tallinna FC Infonet, 2015 – Tartu FC Santos) ei ole häbi kaotada. Väikeses karikas oleme osalenud aga kaks korda. Seal saavutatuga ei saa mõistagi rahul olla, isegi kui anname endale aru, et oleme ka seal vaid endast tugevamatele kaotanud. Loodan, et järgmisel hooajal saadab meid loosiõnn pisut kauem ning suudame mõlemas karikas vähemalt ühe ringi võrra kaugemale edeneda.
Millal hakkab ettevalmistus uueks hooajaks?
Martin: Detsembrikuus. Esmalt anname mängijatele natuke vähem koormust, kuid tasapisi hakkame seda tõstma. Hooajaeelne ettevalmistusprotsess saab mulle kui treenerile väga põnev väljakutse olema, sest loodan, et olen õppinud eelmise aasta vigadest ning suudan meeskonna õigeks ajaks paremasse konditsiooni viia.
Silver: Mängijate mängunälg on suur. Juba oktoobri lõpus päriti, et millal uus hooaeg algab. Usun, et 2-3 nädala pärast saame esimese treeninguga alustada. Loodetavasti on sel talvel Pärnu kunstmuru vähem jääs kui eelmisel tavel.
Milliste eesmärkidega JK Poseidoni esindusmeeskond uut hooaega III liigas alustab?
Martin: Hooaja eesmärgid saavad esmalt teada esindusmeeskonna mängijad hooajaeelse ettevalmistusperioodi – mis kätkeb endast treeninguid, kontrollkohtumisi, koosolekuid – käigus ning alles seejärel kõik teised huvilised. Küll aga võin öelda, et kui jalgpallis võitma ei minda, peab kuskil midagi ikka väga katki olema, mistõttu tahaks loota, et III liigas pelgalt püsimajäämise peale me heitlema ei hakka.
Silver: Meeskonna eesmärgid peab ikka meeskond püstitama, kuid minu eesmärk on tuleval hooajal III liigas korralik lahing edasipääsu eest II liigasse anda. Mõistagi peame endale aru andma, et III liiga on raskem kui IV liiga, ning ilma oluliste täiendusteta meeskonda jääb liigavõit ilmselt unistuseks. Isiklikult sooviksin jätkata positiivset trendi lüüa igal hooajal 1 värav rohkem kui eelmisel.
Kas kahe hooaja vahel on oodata ka muudatusi koosseisus?
Martin: Tõenäoliselt jääb suures osas võistkonna koosseis üsna samaks. Kahjuks lahkuvad välismaale elukogemusi omandama nii mitmedki mängijad, kuid nende asemele on oodata mõningaid uusi täiendusi. Samuti on plaanis hakata tasapisi kaasama esindusmeeskonna tegemistesse ka mõningaid noortegruppide mängijaid, kuid seda esialgu väga väikeses mahus, sest tänasel päeval on meie noormängijad veel natuke liiga noored, et mängida stabiilselt meeste tasemel. Üldiselt aga usun, et esindusmeeskonna komplekteerimine saab kahe hooaja vahel olema huvitav protsess.
Silver: Usun, et kaadrivoolavus ei saa väga suur olema. Eelmisel hooajal mänginud 25-st mängumehest usun 18-20 jätkavat ka järgmisel aastal. Teada on, et Kristo läheb aastaks Uus-Meremaale ning Marti on vähemalt sama kaua Austraalias, kuid oleme nendele asendused juba välja vaadanud. Ka uute liitujatega on juba räägitud ning meeskonna komplekteerimine on tegelikult juba täies hoos ka käimas. Kes tunneb, et tahaks järgmisel hooajal meie eest mängida, siis oleks mõistlik oma soovist juba sel aastal märku anda, sest aprillis ärkamine võib juba liiga hilja olla.
Ja lõpetuseks – miks tasub huvilistel JK Poseidoni mänge järgmisel hooajal kindlasti vaatama tulla?
Martin: Sest eelnevad kaks hooaega on selgelt näidanud, et meie mängudes emotsioonist ja põnevusest puudu ei tule. Poisid annavad väljakul endast alati maksimumi, pakkudes rahvale thrillerit ja meeleolukaid hetki.
Silver: Kellelegi ei meeldi vaatada kaotajaid! Tänavusel hooajal kaotasime koduplatsil vaid ühe mängu! Loodetavasti jätkub sarnane trend ka tuleval aastal. Lisaks tasub toonitada, et võetud võidud on enamasti olnud siiski napid ning emotsionaalsed. Kellele ei meeldiks toetada meeskonda, kes mängib ilusat jalgpalli, pakub ilusaid väravaid ning emotsioone ja võtab 90 minuti järel napi kuid magusa võidu?
