25.07–01.08 viibis merejumalate U14 (sünd. 2004/05) võistkond Martin Kuldmägi juhendamisel Rootsis, kus osaleti rahvusvahelisel jalgpallifestivalil Umea Cup. Viikingite, Volvo ning Zlatani kodumaalt tuldi tagasi korralike tulemuste, väärtuslike kogemuste ning mis kõige tähtsam, võimsate emotsioonidega.
Kui varasematel aastatel on suviseks suurturniiriks võetud ette sõidud Soome, siis tänavu seadsid U14 poisid oma sihiks esialgu hoopiski Stockholmi, kust aga põrutati omakorda veel 700 km edasi põhja poole Umeasse. Tartust natuke suuremas linnas toimus juba 34. järjestikust aastat tõeline vutifestival, millest võttis osa ligi 300 võistkonda nii Rootsist, Norrast, Venemaalt, Soomest kui ka mitmest teisest riigist, kaasaarvatud Eestist. Meie poisid sai neli tugevat mängu rahvusvahelisel tasemel ning ühe sõprusmängu koduse konkurendi Saku Sportingu vastu. Terve nädala kestnud reis oli poistele parajaks proovikiviks nii jalgpallialaselt kui ka platsiväliselt. Poisid aga näitasid sisu ning tõelist ühtekuuluvustunnet, mistõttu kulges reis väga mõnusas ja produktiivses õhkkonnas.
Põhjaliku kokkuvõtte turniirist pakub Kuldmägi: “Kuna soovisime väikest vaheldust Soome turniiridele, otsustasime tänavu vaadata Rootsi poole. Teadsime, et pikk laeva- ja bussisõit mõjub lastele kurnavalt, kuid see oli ka reisi üks eesmärke: näha, kuidas mängijad tulevad toime reisiväsimusega ning kas nad suudavad säilitada emotsionaalset tasakaalu ka siis, kui neid mugavustsoonist nö eemale tõugatakse. Tuleb tõdeda, et poisid tulid erinevate stressifaktoritega suurepäraselt ning väga meeskondlikult toime, mis panigi aluse igati edukale turniirile. Saime mängida kohalike Rootsi võistkondade vastu ning näha sealset taset. Kõik vastased olid tegelikult meist märksa tugevamad: kiiremad, suuremad, tehnilisemad ja nii edasi. Kusjuures nii mõnegi mängu lõppedes tulid vastaste treenerid minu juurde ning küsisid, kas meie võistkond on aasta noorem. Kui nad said teada, et meie poisid on suures osas tõesti nooremad, olid nad väga positiivselt üllatunud ja kiitsid meid tubli mängupildi eest. Etteruttavalt võib ka öelda, et olime turniiril ainuke Eesti poiste võiskond, kes suutis 11 vs. 11 mängus vähemalt ühe mängu võita! Juba see ütleb nii mõndagi vastaste taseme kohta.
Meie eesmärk oli vastaste tugevusest hoolimata igas mängus keskenduda just oma tegemistele: kaitsta ühtse võistkonnana ning rünnata palliga. Ootasin mängijatelt eneseületust, sest tegu oli poiste jaoks väga heaks võimaluseks ja keskkonnaks oma latti tõsta. Kõikides mängudes tulid kutid oma ülesannetega igati edukalt toime. Muidugi löödi meile mõningaid väravaid just individuaalsetest mitte meeskondlikest eksimustest, kuid see kuulub täielikult (laste)jalgpalli juurde. Täna on selle võistkonna fookuses siiski mängijad ja nende arendamine, mitte resultaat, ning eksimused on osa õppeprotsessist. Iga mängija näitas nii mõndagi uut enda kohta ja olen sellega väga rahul. Eriti paistsid silma Richard Kiviselg ning Oliver Rätsep. Richard on viimase aastaga teinud tohutu arengu ning Umea Cupil näitas ta tõeliselt enesekindlat ja otsustusvõimelist mängu ning väga head ründajavaistu. Oliveri puhul on tegu aga tõelise universaaliga, kes suutis ääreründes mängides võtta vastaseid ükshaaval edukalt ette ning vajaduse korral hoopiski keskkaitses kaljukindlana tegutseda. Olen kogu tiimi üle väga uhke ja õnnelik, et nad kõik end turniiril positiivsest küljest näitasid. Turniiri kokku võttes ütlesin ka neile endile, et selline mängpilt peabki olema meie nö starting point, kust edasi tuleb juba veelgi paremat jalgpalli mängida. Kutid olid minuga nõus ning eks me nüüd jätkamegi üheskoos tööd.”
0:3 kaotus vs. IFK Umea
0:4 kaotus vs. Sundsvall FF
2:0 võit vs. Morön BK (väravad: Kaskla ja Kiviselg)
1:5 kaotus vs. Essvik AIF (värav: Kiviselg)
2:0 võit vs. Saku Sporting, sõprusmäng (väravad: Grün ja Pärn)
Tark mäng, tark klubi!
