Möödunud talvel treenerit vahetanud 2010 II võistkond jättis selja taha esimese aasta Eerik Kaupmehe juhendamisel. Taas tõestati, et ei laguneta ka raskematel hetkedel.
* * *
Juba ilmunud kokkuvõtted: 2017; 2016; 2014/15; 2012
* * *
Eerik, kui mõelda tagasi aastale 2024 – mis sellest hooajast meelde jääb?
Mitmekülgsus, ma arvan. Sain endale võistkonna, kus suur osa mängijaid on võimelised mängima erinevatel positsioonidel ja seda kinnitasid nad tänavu veelgi. Erinevad rollid täideti väga kenasti ära, kui võistkond seda vajas.
Treenerina oli see sulle esimene hooaeg ja kogemus Eesti meistrivõistlustel osaleva võistkonnaga. Kuidas kogemust hindad?
Kohati kehtisid natuke naljakad, aga samas mõistetavad loogikad. Näiteks mõned reeglid, mis piiravad 2009 sünniaastaga mängijate osalemist. Võistkonnal ei ole võimalik kõiki oma mängijaid kasutada, aga meie klubi vanuseklasside dünaamika juures ei olnud neile ka kuskil mujal võimalust anda. Tänu sellele pidid poisid vahepeal eemale jääma.
Muus osas oli täitsa mõistlik aasta. Reisimist üle Eesti oli ehk palju. Eeldasin, et piirkonda arvestatakse rohkem – et me ei pea sõitma Sillamäele ja Tartusse neli korda. Et mängime pigem Lääne-Eestis ja Tallinnas. Aga muuga jäin rahule.
Mängijatest rääkides. Nad on jõudnud huvitavasse vanusesse. Kas keegi tõusis sinu jaoks sel aastal eriti esile?
Kindlasti uus tulija Enrico Aljaste. Tulla ja lüüa esimese aastaga 37 väravat oleks igas võistkonnas kõva saavutus. Aga on ka palju kutte, kes suutsid areneda ja suure hüppe teha. Näiteks Ranar [Viitmann] ja Klen [Kristofer Künnapas], kes poole aasta pealt pidi ära minema. Nemad tõusid arengu poolest esile ja said väga hästi hakkama.
Kui rääkida veelkord aastast võistkonnaga kui kogemusest, oli see kuidagi heas või halvas mõttes ka üllatav?
Kuna olen ise noortejalgpallis üles kasvanud ja selle tee läbi käinud, siis mingid eeldused mul olid. Oli mänge, kus vastased olid vähemuses; oli mänge, kus meie olime vähemuses. Mängisime endast tugevamate ja võrdsete vastu, saime ise domineerida ja domineeriti meid.
Mingit osa võis ette aimata, aga tuli ka üllatusi ette. Meenub kohe 2:2 viik Heliose vastu, kui olime võõrsil kahemehelises vähemuses. Aga selline noorte jalgpall juba kord on, seda võis eeldada, et igasuguseid asju juhtub.
On sul mängijatele või lastevanematele mõni sõnum edastada?
Jaa! U15, U16 vanus on täpselt selline, kus noored hakkavad vaikselt valikuid tegema. Ka seda, kas jääda jalgpalli juurde või mitte. Tegeleda saab ka muude asjadega. Vanematel tuleks ehk sel hetkel natuke rohkem kätt pulsil hoida, kui võimalik, ja suunata mõistlikumate tegemiste poole. Olgu see siis jalgpall või midagi muud.
Väga palju noori, talendikaid jalgpallureid on selles vanuses murdunud. Leidnud elus muud väljundid oma aja sisustamiseks, mis alati ei ole nii pädevad. Kindlasti tasub nii mängijatel kui lastevanematel mõelda, mis elus rohkem kasuks tuleb, ja selle järgi mõtteid seada.
Aga kokkuvõtteks olen meeletult tänulik, et vanemad võistkonda toetasid ja oma lapsed minu hoolde usaldasid! Tänan kõiki mängijaid antud panuse eest ja loodan, et tuleval aastal jätkame koostööd veel tugevamal pinnasel.
* * *
Ütleme aitäh ka toetajatele: Kodu Kuubis, Põhuplaat.ee, Oskari Veod, Hevo Tehnika, SW Energia, Presto bussid, Teamsport.ee, FIFAA, FYSIOwell stuudio, Fermid.ee, 7element, Saku Läte, Estonian Football Podcast, AV Travel, Pärnu linn, Pärnumaa Spordiliit, Raeküla Vanakooli Keskus ja Eesti Jalgpalli Liit.
Tark mäng, tark klubi!
